http://www.youtube.com/watch?v=VFLF-gh4C2M

Lugesin täna, et Eestis oli vihm ning äike. Ma igatsen seda. Paduvihm. Mürin. Välgusähvatused. Vihmaeelne lõhn, teadmine, et kohe kohe hakkab sadama. Taimed lõhnavad, linnud lendlevad ebaledes ja teadmine, et kohe varsti langevad esimesed piisad. Ja siis hakkabki sadama. Tuleb hetkeks vaikselt ja siis tuleb nii palju, et riided seljas vettuvad. Kõik on märg ja niiske. Tekivad suured lombid, kust autod läbi kihutavad ja vesi voolab mööda kõnniteid. Inimesed jooksevad peitu vihma eest. Mina seisatan ja vaatan taevasse. Lasen piiskadel kukkuda oma näole, juustele, riietele. Tunnen, kuidas piisad voolavad mööda põske alla. Riided hakkavad seljas kleepuma. Tuhanded piisad kukuvad alla. Minu peale ja maha. Kõik on niiske. Aga mul on hea meel. Ma ei ole kurb. Ma olen õnnelik...